„See on veel üks instrument euroala kriisilahenduse mehhanismis,“ ütles ESMi juht Klaus Regling Brüsselis ajakirjanikele. Ühtlasi on see veel üks samm edasi ühtse pangandusliidu loomisel.

ESMi kasutamine pankade rekapitaliseerimiseks on seotud väga mitmete tingimustega, mistõttu on tõenäoline, et vähemalt lähiajal seda instrumenti ei kasutata, ütles Regling.

Pank, mis taolist abi vajab, peab olema elujõuline ning süsteemselt oluline. Ning enne ESMi vahendite kasutamist peavad kõik muud allikad olema ammendatud – esimeses järjekorras peavad oma osa andma panga omanikud ja võlausaldajad, siis panga n.ö koduriigi kriisihaldusfond ning aastast 2016 pangaliidu ühtne kriisihaldusfond. ESM on seega viimane instants ning selleks otstarbeks on ESMi vahenditest kasutada 60 miljardit eurot.

Arvestades hiljutise Euroopa pankade varade hindamise ja stressitestide tulemusi, on selle instrumendi kasutamine lähiajal ebatõenäoline, ütles Regling. Küll aga lisab sellise instrumendi olemasolu turgudele kindlustunnet.